Vajangu Põhikooli õppekava (kooskõlastatud õppenõukogus 29.08.2011)

 

I ÜLDSÄTTED

 

  1. Vajangu Põhikooli õppekava on I-III kooliastme õppe- ja kasvatus tegevuse alusdokument, mis põhineb riiklikul õppekaval ja kooli arengukaval.
  2. Vajangu Põhikooli õppekava määrab kindlaks kooli:
  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
  • õppetöö korralduse;
  • hindamise korralduse;
  • õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korralduse;
  • õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
  • õpetajate töökavade koostamise põhimõtted;
  • põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra.

 

  1. Vajangu Põhikooli õppekava terviktekst on kättesaadav koolis ja üles seatud kooli veebilehel.

 

 

II ÜLDOSA

 

  1. Õppekava lähtealus.
  2. Kooli õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted.
  3. Taotletavad pädevused kooliastmeti.
  4. Õppetöö korraldus:

 

  • tunnijaotusplaan;
  • valikõppeainete loend ja valimise põhimõtted;
  • läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted;
  • lõimingu põhimõtted;
  • III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted;
  • ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted.
  1. Hindamise korraldus ja põhikooli lõpetamine.
  2. Õpilaste ja lapsevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus.
  3. Õpilaste juhendamise ja erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted.
  4. Õpetajate töökavade koostamise põhimõtted.
  5. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

 

 

  1. Vajangu Põhikooli õppekava lähtealus

Vajangu Põhikooli õppekava:

 

  1. lähtub põhikooli riiklikust õppekavast;
  2. lähtub Vajangu Põhikooli arengukavast;
  3. on suunatud andma õpilastele konkurentsivõimelist põhiharidust;
  4. peab oluliseks luua koolis õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond;
  5. peab tähtsaks õpilase kujunemist isiksuseks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja oma eluga;
  6. on avatud pidevaks enesetäiendamiseks ning korrigeerimiseks vastavalt ühiskonnas ja hariduselus toimuvatele muutustele;
  7. toetab kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi.

 

  1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted

2.1. Vajangu Põhikooli õppekava lähtub riiklikus õppekavas püstitatud põhikooli sihiseadest.

2.2. Vajangu Põhikooli õppekava eesmärgiks on aidata kujuneda isiksusel, kes:

  • tuleb toime oma elu ja tööga vastavalt oma võimetele. Kool aitab kaasa õpilaste kujunemisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast teostada;
  • määratleb end oma rahava liikmena ja Eesti Vabariigi kodanikuna;
  • järgib seadusi ja demokraatia põhimõtteid, suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
  • arendab ennast elukestvalt ja aitab kaasa ühiskonna arengule;
  • peab lugu enesest ja kaasinimestest;
  • peab lugu kodust ja perekonnast;
  • peab lugu oma maa ja teiste rahvaste keelest ja kultuurist;
  • hindab terveid eluviise;
  • hoiab loodust, tegutseb keskkonda säästes.2.3. Vajangu Põhikooli põhisuund on valmistada õpilasi ette oma haridustee jätkamiseks ja elus toimetulekuks.2.4. Vajangu Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse eesmärgiks tagada õpilase tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng, tervikliku maailmapildi kujunemine.2.5. Vajangu Põhikoolis toetatakse õpivalmidust- ja suutlikkust, arendatakse mõtlemisvõimet, loovat eneseväljendust ja identiteedi kujunemist.2.6. Kool on õpilase väärtushoiakute kujundaja. Põhikoolis luuakse alus kohuse- ja vastutustundliku isiksuse kujunemisele, kes on salliv ja avatud.2.7. Põhikool toetab õpilasi tema võimetes ja huvides. Põhikooli lõpetaja mõistab õppimise ja hariduse vajalikkust. 3.1. Pädevus on ajakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
  • 3.2. Vajangu Põhikoolis kujundatakse õpilastes järgmisi üldpädevusi:
  • 3. Taotletavad pädevused kooliastmeti.
  1. väärtuspädevus
  2. sotsiaalne pädevus
  3. enesemääratluspädevus
  4. õpipädevus
  5. suhtluspädevus
  6. matemaatikapädevus
  7. ettevõtlikkuspädevus

3.3. I kooliastmes taotletavad pädevused

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

  1. peab lugu oma perekonnast ja koolist, on viisakas, täidab lubadusi, teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  2. tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  3. teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  4. oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada, oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  5. suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  6. mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  7. arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
  8. käitub loodust hoidvalt;
  9. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  10. austab oma kodupaika, kodumaad ja eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  11. oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
  12. hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
  13. oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
  14. teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

 

3.4. II kooliastmes taotletavad pädevused

Teise kooliastme lõpus õpilane:

  1. hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena, peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  2. oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  3. väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  4. oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  5. oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  6. oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  7. tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  8. on omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  9. väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
  10. oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  11. oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada, oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
  12. tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  13. väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  14. väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  15. on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

 

3.5. III kooliastmes taotletavad pädevused

 

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

 

  1. tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  2. tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
  3. on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutab vajaduse korral asjakohast nõu;
  4. on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  5. suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  6. valdab vähemalt kaht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  7. suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
  8. mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  9. oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  10. suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
  11. on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  12. suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
  13. väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
  14. mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

 

 

 

  1. Õppetöö korraldus

 

4.1. Õppetöö korraldus

Vajangu Põhikoolis õpitakse kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel ainetundides statsionaarses õppes. Vajadusel rakendatakse õpilastele individuaalset õpet.

 

4.2. Tunnijaotusplaan

I kooliaste 1.-3. klass

 

Õppeaine I II III Kohustuslik Tegelikult
Eesti keel 6 7 6 19 19
Matemaatika 4 4 5 10 13
Loodusõpetus 2 2 1 3 5
Inimeseõpetus 1 1 2 2
Muusika 2 2 2 6 6
Kunst ja

tööõpetus

3 4 3 9 10
Kehaline

kasvatus

3 3 3 8 9
A- võõrkeel 4 3 4
Kokku 20 23 25 60 68
Lubatud koormus 20 23 25 68 68

 

 

 

II kooliaste 4.-6. klass

 

Õppeaine IV V VI Kohustuslik Tegelikult
Eesti keel 6 4 3 11 13
Kirjandus 2 2 4 4
A- võõrkeel 4 4 4 9 12
B-võõrkeel 3 3 3
Loodusõpetus 2 2 3 7 7
Ajalugu 2 2 3 4
Ühiskonnaõpetus 1 1 1
Inimeseõpetus 1 1 2 2
Matemaatika 5 5 5 13 15
Muusika 2 2 1 4 5
Kunst 1 1 1 3 3
Kehaline

kasvatus

3 3 2 8 8
Käsitöö ja

kodundus;

tehnoloogiaõpetus

2 2 2 5 6
Kokku 25 28 30 73 83
Lubatud koormus 25 28 30 83 83

 

 

 

III kooliaste 7.-9. klass

 

Õppeaine VII VIII IX Kohustuslik Tegelikult
Eesti keel 2 2 3 6 7
Kirjandus 2 2 2 6 6
A-võõrkeel 3 3 3 9 9
B-võõrkeel 3 3 3 9 9
Loodusõpetus 2 2 2
Ajalugu 2 2 2 6 6
Ühiskonnaõpetus 1 1 2 2
Inimeseõpetus 1 1 2 2
Matemaatika 5 5 5 13 15
Geograafia 2 1 2 5 5
Bioloogia 1 2 2 5 5
Keemia 2 2 4 4
Füüsika 2 2 4 4
Muusika 1 1 1 3 3
Kunst 1 1 1 3 3
Kehaline kasvatus 2 2 2 6 6
Tööõpetus 2 2 1 5 5
Kunstiajalugu

(valikaine)

1 1
Kokku 30 32 32 90 94
Lubatud koormus 30 32 32 94 94

 

Uuele tunnijaotusplaanile üleminek toimub nagu ainekavadegi puhul, 2011/2012 õppeaastal 1., 4. ja 7. klass; 2012/2013 õppeaastal 2., 5., ja 8. klass; 2013/2014 õppeaastal 3., 6. ja 9. klass.

 

4.3. Valikainete loend ja valimise põhimõtted

 

Vajangu Põhikooli valikõppeained valib ja nende loetelu kinnitab kooli õppenõukogu.

Muudatused kooli valikõppeainete loetelus teeb kooli õppenõukogu.

Valikõppeained on kohustuslikud kõigile Vajangu Põhikooli õpilastele.

Vajangu Põhikoolis õpetatakse valikõppeainetena kunstiajalugu 7., 8. ja 9. klassis kokku 105 tunni ulatuses.

 

4.4. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

 

Vajangu Põhikoolis õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

 

    1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
    2. keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilaste kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda;
    3. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
    4. kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
    5. teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabetundlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
    6. tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
    7. tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
    8. väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.4.5. Lõimingu põhimõttedLäbivate teemade õpe realiseerub:
      1. õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujunemisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
      2. aineõppes – kõikides kooliastmetes käsitletakse läbivaid teemasid ainesiseselt vastavalt ainetemaatikale;
      3. valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
      4. läbivatest teemadest lähtuvas loovtöös – õpilased peavad läbivast teemast lähtuma III kooliastmes loovtöö valikul;
      5. ainetevahelises lõimumises;
      6. koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevuses;
      7. osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides;
      8. läbivad teemad kajastuvad kooli ainekavades ja õpetajate töökavades.4.6. III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted
        1. Loovtööde üldteemade nimekirja kinnitab õppenõukogu 01. jaanuariks 2012.a.
        2. Loovtööde üldteemade valikul lähtutakse õppekava läbivatest teemadest.
        3. Loovtööd võib teostada ühe aine piires või lõimida erinevaid õppeaineid.
        4. Loovtööd võib õpilane sooritada individuaalselt või rühmatööna.
        5. Loovtöö võib olla uurimus, projekt, kusti- või käsitöö.
        6. Loovtööde üldteemade nimekirja tehakse vajadusel muudatusi õppenõukogu otsusega.
        7. Õppenõukogu poolt kinnitatud üldteemade nimekirja alusel teeb 8. klassi õpilane täpsema teemavaliku hiljemalt 10. septembriks.
        8. Direktor määrab õpilasele loovtöö juhendaja hiljemalt sama õppeaasta 20. septembriks.
        9. Loovtöö tuleb teostada 8. klassis ja esitada kaitsmiseks hiljemalt 10. aprilliks.
        10. Loovtööde kaitsmine peab olema teostatud hiljemalt 20. maiks.
        11. III kooliastme aineõpetajad koostavad loovtööde vormistamise nõuded ja kaitsmise korra hiljemalt 10. septembriks.
        12. Loovtööde vormistamise nõuded ja kaitsmise korra kinnitab direktor.
        13. Sooritatud loovtöö teema kantakse õpilase lõputunnistusele.4.7. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
  1. Vajangu Põhikoolis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest.
  2. Koolis kavandatakse ja viiakse läbi õppe-eesmärgilisi projekte, mis võivad olla nii ainekesksed kui ka aineid ja läbivaid teemasid lõimivad.
  3. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid koostatakse õppe-kasvatustegevuse toetamiseks ning nad peavad olema kooskõlas Vajangu Põhikooli õppekava õppe- ja kasvatustöö eesmärkidega ja läbivate teemadega.
  4. Kool toetab igati projektide raames toimuvat õpilaste enesearendamist ja kooli esindamisega seotud tegevusi ning osutab kaasabi vastavalt võimalustele.
  5. Õpilaste ülekoormuse vältimiseks peetakse silmas, et ühe õppeaasta jooksul on võimalik koolis rakendada maksimaalselt kolme ülekoolilist või koolidevahelist projekti.
  6. Kooli poolt läbiviidavad projektid toetavad õpilaste loovust ja mitmekülgset arengut, kujundades neid enesest, oma kaaslastest ja Eestimaast lugupidavateks kodanikeks.
  7. Koolis kavandatud projektid võivad olla suunatud nii ühe klassi õpilastele kui ka kogu kooliperele. Võimalusel kaasatakse Vajangu Põhikooli õpilasi erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse.
  8. Õigus teha ettepanekuid ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide korraldamiseks ja osalemiseks koolivälistes projektides on aineõpetajatel, klassijuhatajatel, huvijuhil, hoolekogul, õpilasesindusel, kooli juhtkonnal, klassikollektiividel, huviringide juhendajatel ja teistel kooliga seotud huvitatud isikutel.
  9. projekti toimumine peab kajastuma kooli üldtööplaanis.
  10. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse ja esitatakse reeglina enne õppeaasta algust ja/või II poolaasta algust heaks kiitmiseks õppenõukogule ning kinnitamiseks kooli direktorile.
  11. Kui projekti elluviimine eeldab rahalist ressurssi kooli eelarvest, tuleb taotlus esitada enne järgneva aasta eelarveprojekti esitamist vallavalitsusele.
  12. Projektitegevusi juhib kooli direktori poolt kinnitatud projekti koordinaator.
  13. Projektis peab kajastuma projekti täpne pealkiri, eesmärk ja tegevuskava, toimumise aeg ja koht, projekti läbiviijad (vastutajad ja meeskond) ning osalejad ja vajalikud materiaalsed ressursid.
  14. Kooli õppekavaga seotud õppetöö ajal läbiviidavad projektid on õpilastele kohustuslikud.
  15. Kooli õppekavaga mitteseotud projekte ei korraldata üldjuhul õppetundide ajast.
  16. Ainealased projektid (õppekäigud jms) on täpsustatud vastavates töökavades. Kool tagab projekti läbiviimiseks vajalikud rahalised ressursid transpordi, võimalusel ka muuseumipiletite ja giiditeenuse osas. Samuti peab kool tagama õpilaste toitlustamise koolilõuna maksumuse ulatuses. Taotlus õppekäigule minekuks esitatakse direktorile üldjuhul hiljemalt õppeveerandi alguses. Laekunud taotluste rahuldamise otsustab direktsioon, lähtudes projekti eesmärkidest, seotusest õppekavaga ja materiaalsetest võimalustest.

 

 

  • Hindamise korraldus ja põhikooli lõpetamine.

 

Üldsätted

 

5.1. Vajangu Põhikooli õpilaste hindamise eesmärk on:

    1. toetada õpilase arengut;
    2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
    3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
    4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
    5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
    6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.5.2. Kool annab õpilasele ja õpilase vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta neli korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.5.3. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.5.4. Hindamise korraldus ning õpilaste ja lapsevanemate hinnetest ning hinnangutest teavitamise kord ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas.5.5. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse Vajangu Põhikooli kodukorras.Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus 5.6. Vajangu Põhikoolis lähtutakse õpilaste õppeprotsessi hindamisel kujundava hindamise põhimõtetest. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilaste seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
    7. 5.10. Hindamisel viie palli süsteemis:
    8. 5.9. Üheaegselt kujundava hindamisega võrreldakse õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
    9. 5.8. Õpilane kaasatakse enesehindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
    10. 5.7. Õppetunni vältel saab õpilane suulist või kirjalikku tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Tagasiside antakse põhiliselt suulise või kirjaliku selgitusena. Õpetajad reageerivad juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega, tehes koostööd direktsiooniga, lapsevanemate ja teiste tugisüsteemidega.
    11. hindega „5“ ehk „väga hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
    12. hindega „4“ ehk „hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
    13. hindega „3“ ehk „rahuldav“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
    14. hindega „2“ ehk „puudulik“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
    15. hindega „1“ ehk „nõrk“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

5.11. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole teada andnud teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, „4“ 75-89 %, hindega „3“ 50-74 %, hindega „2“ 20-49 % ning hindega „1“ 0-19%.

 

5.12. Vajangu Põhikooli 1. klassis kasutatakse õpilaste hindamisel sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid.

 

5.13. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku tööd , suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk“.

 

5.14. Kui kirjalikku tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamiseks on õpilasel aega 10 õppepäeva arvates hinde teadasaamise kuupäevast. Õpetaja võib tähtaega pikendada mõjuvatel põhjustel.

 

Hinde vaidlustamine

 

5.15. Õpilasel ja tema vanemal on õigus hinnet vaidlustada 10 tööpäeva jooksul pärast hinde teatavakstegemist.

 

5.16. Hinde vaidlustamise korral pöördub õpilane eelkõige aineõpetaja poole, kes annab õpilasele koheselt suulise või kirjaliku põhjenduse.

 

5.17. Aineõpetaja vastusega mittenõustumise korral on õpilasel või lapsevanemal õigus esitada kooli direktorile vastav kirjalik taotlus koos põhjendustega, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul pärast hinde teatavakstegemist. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

 

Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

 

5.18. Õpilasi hinnatakse õppeainetes, kus on rohkem kui 1 õppetund nädalas, kokkuvõtvalt veerandihinnetega. Õppeainetes, milles on 1 ainetund nädalas, hinnatakse kokkuvõtvalt poolaastahinnetega.

 

5.19. Õpilast ja õpilase vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest kirjalikult.

 

5.20. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata õppenõukogu poolt määratud aja jooksul, hinnatakse sel perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“. Veerandi- või poolaastahinde andmata jäämise otsustab õppenõukogu, arvestades mõjuvaid põhjuseid (näiteks haigus jms).

 

5.21. Õpilasele, kelle poolaasta- või veerandihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või on jäetud hinne välja panemata, määratakse kohustuslik õpiabi, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Kohustusliku õpiabi kestmise aja määrab õppenõukogu.

 

5.22. Aastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

 

5.23. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt aastahinnetest tuleks välja panna hinne „puudulik“ või „nõrk“. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu hiljemalt 25. augustiks. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

 

5.24. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

 

5.25. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse.

 

5.26. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Täiendava õppetöö sooritab õpilane hiljemalt 25. augustiks.

 

Põhikooli lõpetamine

 

5.27. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö (õpilased, kes lõpetavad põhikooli alates 2014.a.) ning on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ja ühe eksami omal valikul.

 

5.28. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne või;

2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

 

5.29. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel nõustamiskomisjoni soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud kooli õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

 

5.30. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõigete 2 ja 3 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

 

5.31. Lõpueksamit mittesooritanul on õigus sooritada koolieksam samas aines hiljemalt 25. augustiks samal õppeaastal.

 

5.31. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse.

 

  1. Õpilaste ja lapsevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

 

6.1. Õpilasel ja tema vanematel on õigus saada infot ja tagasisidet õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes kooli õpetajatelt ja direktorilt.

 

6.2. Kool ei väljasta õpilase kohta käivat konfidentsiaalset infot kõrvalistele isikutele.

6.3. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja (klassijuhataja, aineõpetaja, eripedagoog) ülesanne. Õpetaja nõustab vajaduse korral õpilast ja tema vanemaid õpilase arengu toetamises aj koduses õppimises.

 

6.4. Klassijuhataja võtab vajadusel ühendust õpilase vanematega. Iga-aastaselt viivad klassijuhatajad läbi arenguvestlusi õpilastega ja lapsevanematega.

 

6.5. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või –nõustamine) kättesaadavuse.

 

6.6. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta.

 

6.7. Koolielu puudutav info on väljas stendidel ja kooli kodulehel.

 

6.8. peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele aineõpetajate ja klassijuhatajate poolt teatavaks iga õppeveerandi algul.

 

6.9. Kooli õppe- ja kasvatustööd puudutavad korralduslikud dokumendid on õpilastele ja lapsevanematele kättesaadavad paberkandjal direktori kabinetis ning kooli veebileheküljel.